Git’i repo

Git on laiali jaotatud (“distributed”) versioonihaldussüsteem. See tähendab, et seda on võimalik pidada lihtsalt kaustas – enda kasutuseks. Ja samas ka lisada serveri aadress (“remote”), kuhu aeg-ajalt kraami üles lükata (“push”). Git võib kasutada suhtluseks oma protokolli (“git://kasutaja@server:/tee”), SSH (“ssh://kasutaja@server:/tee”) või HTTPS (“HTTPS://kasutaja:parool@server:/tee”).

Ühesõnaga, lihtsaim viis on:
1) teha Linuxi server, (Debian, Ubuntu, Fedora, Centos vms)
2) lisada nt kasutaja git: adduser git
3) installida git (vastavalt paketimajandusele)
4) lisada /home/git/.ssh/authorized_keys faili arendajate masinate RSA public võtmed (“id_rsa.pub”).

Võtmete tegemisel võib panna võtme pikkuse 4kB: -b 4096
ja lisada lukusõna.

Uue repo tegemine:
git kasutajaga serveris:
1) uue repo kaust teha:
mkdir /home/git/repos/uusrepo
2) liikuda sinna:
cd /home/git/repos/uusrepo
3) teha repo:
git --bare init

Bare tähendas, et tegu oli tühja repoga, mille kood hakkab tulema üldse mõne kliendi juurest alles. Ilma selleta peaks esimese kommiti serveris endas ära tegema ja seejärel koodi klientidesse kloonima.

Käsurealt arendusmasinas:
Teha uus repo:
git init
Lisada failid, kommitida:
git add test.java
git commit -m "lisasin faili ..."

Seejärel lisada väline allikas ehk server:
git remote add origin ssh://git@server:/home/git/repos/testproject/
Kui nihu läks, siis vahetus:
git remote set-url origin ssh://git@server:/home/git/repos/testproject/
Üles lükata:
git push origin master
Uude kausta uue klooni tõmbamine:
git clone ssh://git@server:/home/git/repos/testproject/

Posted in Määratlemata

Isikukoodist vanus LibreOffice’is või OpenOffice’is

Paljudel firmadel, aga veel enam koolidel ja huviringide korraldajatel on tarvidus automatiseerida isikukoodide põhjal vanuste arvutamist. Selliseid funktsioone pole vaikimisi kaasas kontoriprogrammides, aga neid saab vajadusel ise lisada. Seda mitte ainult kommertstarkvara tootjate lahendustes, vaid ka avatud lähtekoodiga programmides nagu LibreOffice ja selle eelkäija OpenOffice.org. Siin on nüüd vanakooli (Star)Basic’u lahendus just nende programmide jaoks isikukoodist vanuse arvutamiseks:

Function Vanus(a)
sajand = left(a, 1)
aasta = right(left(a, 3), 2)
kuu = right(left(a, 5), 2)
paev = right(left(a, 7), 2)
praegu = date()
praegu_paev = right(left(praegu, 5),2)
praegu_kuu = left(praegu, 2)
praegu_aasta = right(praegu,4)
if (sajand = "4") or (sajand = "3") then
sajand = "19"
else:
sajand = "20"
End if
synniaasta = sajand + aasta
vanus = int(praegu_aasta)-int(synniaasta)
if int(praegu_kuu) < int(kuu) then vanus = vanus - 1
if int(praegu_kuu) = int(kuu) and int(praegu_paev) < int(paev) then vanus = vanus - 1
End Function

(If funktsiooni treppimine on sassis – vaadake pildilt üle)

See tuleb siis kopeerida makrode halduri kaudu Libre igasse dokumenti, kus seda funktsiooni vaja läheb.

Tabeli lahtrisse tuleb kirjutada:

=vanus(isikukoodilahter)

või otse parameetriks isikukood:

=vanus(38807012700)


Märkus: funktsioon toetab ainult aastatel 1900-2099 sündinud isikute isikukoode. Isikukoodi esimene number teadupärast määrab lisaks soole ka sünnisajandi. Ajaloolistes dokumentides 19. sajandil sündinud inimeste isikukoodide põhjal oleks vaja lisada kontroll isikukoodi esimeste numbrite 1 ja 2 suhtes. Nii vanade inimeste puhul praeguseks muidugi tegu möödunud ajaga sünnist, mitte vanusega.

(Avaldasin selle õpetuse esmalt isiklikus blogis ka.)

Posted in Määratlemata

Interneti pudelikaelad

Starman kirjutas märtsis oma blogis internetikiiruse pudelikaeladest. Kordame siin kohal üle: tihti on pudelikaelad juba traadita võrgu vanema põlvkonna seadmetes B ja G (kuni 11 ja 54 mbit/sekundis), reaalsed kiirused on tihti madalamad, sest seinad takistavad levi, samuti tiheasustusaladel naabrite seadmed. Parimaid kiirusi lubavad paremad N-seeria seadmed ja veel kindlamalt traadiga võrk.

Posted in Määratlemata

Piraatlusele on legaalne ja tasuta alternatiiv

Seoses piraatlusvastase kampaaniaga tuletab OÜ Pingviinitiivul meelde, et piraatlusele on olemas tõsised tasuta ja seaduslikud alternatiivid. Aeg oleks kinnise lähtekoodiga tarkvara kasutamisest loobuda, sest kinnine kood tähendab sõltumatu revideerimise võimaluse puudumist. Kasutada soovitame tasuta levitatavat avatud lähtekoodiga tarkvara nagu OpenOffice.org ja Firefox.

Avatud lähtekoodiga vaba tarkvara hulka kuuluvad LibreOffice (OpenOffice.org’i uuem järglane, mida täna soovitame), Firefox, Google Chrome, Thunderbird, pilditöötlusprogramm Gimp, vektorgraafika Inkscape. Asjalikku alternatiivi pakuvad ka veebipõhiseid lahendused nagu Google Apps/Docs, Google Calendar, Gmail, millele saab oma firma domeeni ka kenasti ja tasuta/väga soodsalt üle kolida.
Windowsi litsenstid tulevad tänapäeval arvutitega pea eranditult tasuta kaasa (nende eest maksab arvutitootja), kontoritarkvara asendamine OpenOffice.org või LibreOffice abil hoiab kokku vähemalt 300 eurot ühe arvutitöökoha kohta pluss iga kolme-nelja aasta tagant Microsofti poolt soovitatava uuendamise hinna. Ühilduvus MS Office toodetega on aasta-aastalt üha paranenud (DOCX/XLSX lugemine ja salvestamine, sisseehitatud PDF-failide loomise tugi). Samade failide kallal ühistöö tegemise vaieldamatu liider on aga Google Docs, kus saab tekstidokumente, arvutustabeleid ja esitlusslaide korraga vaadata ja ka samaaegselt töödelda terve töörühm. Kui suudate oma firma töökohad panna tööle vabatarkvaral, siis turvalisust lubab tõsta Windowsi asendamine Linux’i või BSD põhiste opsüsteemidega – nende puhul on kolmandate osapoolte sekkumine välistatud. Litsentsitingimused lubavad tarkvara kasutada piiramatul hulgal arvutites, vaid kasutajatoe eest tuleb maksta, nagu muide ka Microsofti tarkvara puhul. Ka Mac OS X on asjalik alternatiiv, millel on suur osa Linuxi eelistest (turvalisem arhitektuur, suurem töökindlus, väiksem pahavara hulk) ja lisaks esteetilised plussid.
Piraatlusele on tõsiseid, odavaid ja turvalisi alternatiive! Oluline on vaid ise olla avatud ja julge kasutaja ning koolituse ja kasutajatoe leiab programmidele ka!
Posted in Määratlemata

Synology DSM 3.2

Synology tõi välja uuenduse oma DSM nimelisele Linuxil baseeruvale operatsioonisüsteemile. DSM 3.2 lisab mitmeid uusi võimalusi nii äri- kui koduskasutajatele ja toob Mac OS X Lion toe.

Synology opsüsteemi uuendused teevad lihtsamaks ja kiiremaks serveri haldamise, lisavad ärikasutajale vajalike funktsioone ning täiendavad multimeedia ning mobiilsete seadmete kasutusala.

Mac OS X kasutajate rõõmuks on Synology nüüdsest üks esimesi NAS tootjaid maailmas, kelle tooted ühilduvad Apple opsüsteemi Lion versiooniga.

Ärikasutajatele olulistest uuendustest tasub esile tõsta LDAP serveri tuge, mis võimaldab senisest paremini integreerida DiskStation juba olemasolevasse kasutajate ja õiguste süsteemiga nii Maci kui Linuxi keskkonnas.

IT administraatorid saavad nüüdsest oma Android või iOS nutitelefoni või tahvelarvutiga lubada või keelata serveris jooksvaid teenuseid, muuta kasutajate õiguseid või teisi seadeid.

DSM 3.2 toetab lisaks Google CloudPrint tehnoloogiat, mis võimaldab trükkida dokumente otse mobiilsest seadmest ka üle Interneti, ilma et oleks vaja mingeid draivereid installida.

Uuenduskuuri läbiteinud PhotoStation 5 pakub täiendavat fotoalbumite välimuse muutmisviise ning ja pisipiltide loomine uutest fotodest on muutunud kiiremaks. Kasutajatele on antud vaba valik leidmaks omaenda kesktee privaatsuse ja fotode avaldamise vahel – nüüd on lihtne kaitsta nii albumeid parooliga kui Facebooki kõigile nähtavaks postitada.

Synology DSM 3.2 on kõigile tasuta allalaetav Synology veebilehelt (www.synology.com) või otse serverisse läbi veebipõhise seadistusliidese.

Täpsemalt hinnakirja, vahendamist, ülesseadmisteenuseid ja haldamist võib küsida OÜst Pingviinitiivul.

Posted in Määratlemata