Pingviinitiivul
OÜ Pingviinitiivul
Väikefirma kontorilahendused
Kuidas ehitada üles oma väikefirma IT-infrastruktuur? Mida selleks vaja läheb? Selliste küsimustega puutuvad kokku kõik väikeettevõtjad, enamasti pole neil endal kogemust IT-planeerimisel. Kuidas seada üles varundamine, teha eraldi klientide ja turvatud firma traadita võrk? Kas ja kui palju kasutada traadiga võrku? Milliseid teenuseid läheb tarvis – failijagamine, siseveeb, varukoopiate server, oma mailiserver, kalendrisüsteem? Google Apps? Oluline koht teie firma tegevuses on piltidel – fotograafia, arhitektuur? Kuidas pildid varundada, aga samas näidata neid enda portfoolio kaudu ka potensiaalsetele klientidele? Kõige selle juures saame teid aidata. Näiteks võime kasutada Synology võrgukettaseadmeid – neid on väga lai valik erinevate vajaduste ja võimalustega firmadele. Alates ühe kettaga säästlikust seadmest kuni viie ja enama kõvakettaga lahendusteni, mis suudavad rahuldada ka kõige nõudlikuma vajaduse. Traasedita võrgu ruuterid, mis suudavad samaegselt tekitada mitu üksteisest sõltumatut võrku – klientidele ja firma töötajatele eraldi. Suudavad toimida IP-telefoni või tavatelefoni pisikeskjaamana (2 traadiga telefoni, kuni 6 traadita DECT toru), võtta vastu ja salvestada failina fakse.
Väikekontori / kodu võrguehitus
Ka väikefirmad vajavad täna oma sisevõrku. Seda võib lahendada lihtsalt ühe Wifi-ruuteri abil, aga parem on lisada sellele siiski mõned lisaelemendid. Väikefirma ja korralikult majandatud koduvõrk eeldaks täna vähemalt N-seeria traadita võrku, võrku jagatavat kõvaketast andmete varundamiseks ning võrgu põhiosa peaks siiski lahendama kaabeldusega. Koduvõrgus lisandub sellele vajadus ühendada võrku ka televiisor ja salvestada võrguketastele suurem hulk andmeid, näiteks oma DVD/CD-kollektsiooni varukoopia – kaua see plastmass ikka vastu peab või kes täna enam muusikat CD plaatidelt mängib? Võrgu ehitamise aluseks peaks võtma täna CAT6 võrgukaabli, see on tulevikukindel kuni 10 Gbit kiirust lubav võrgukaabel. Soovitav on kasutada varjestatud kaableid, sest meil Eestis elektrikaableid ei varjestata ja enamasti pole ruumi tagada, et võrgu- ja elektrikaablid üksteisest alati vähemalt meetri kaugusele jääksid. Varjestatud kaableid tähistatakse näiteks nimedega FTP, F/UTP, STP, SF/UTP. Lihtsam on endale selgeks teha millise markeeringuga on varjestamata kaablid, need on: UTP ja U/UTP tähistega (ei sisalda tähti S ja F). Varjestatud võrk peaks olema läbiv – ilma varjestamata lõikudeta ja maandatud ühest otsast, et maanduspunktide vahel ei tekiks omakorda pinget. Kaabliga võrk teeb üle võrgu varukoopiate tegemise oluliselt kiiremaks. 1000 Mbit ehk 1 Gbit võrk suudab kanda andmeid sisuliselt sama kiirusega, mis kõvaketas lugeda/salvestada jõuab. See on kaks korda…
Väikekontori server
Väikefirmad kasutavad sageli ühistöö tarbeks faile jagavat arvutit. Tihti ei ole see masin mingi eriline server – tegelikult suudab kümnekonna töötajaga ettevõttes faile hallata ka küllalt lihtne arvuti. Sellega võib hakkama saada isegi sülearvuti, kuigi seda ei saa kindlasti soovitada – on sülearvuti ju kergesti varastatav, tema kõvaketas on aeglasem, arvuti kerge transporditavus võib tuua kaasa vigastusi kettale ja sedasi võivad firma tähtsad failid ohtu sattuda. Kasutades tavapärast lauaarvutiopsüsteemi raiskab väikekontori server palju ressurssi. Pingviinitiivul on valmis konsulteerima, komplekteerima ja üles seadma sobiva lahenduse, et väikefirma failiserver võiks olla töökindlam, paremini turvatud ja korralikult varundatud. Samal ajal võib server olla ka lihtsalt hallatav isegi suuremaid IT-teadmisi omamata. Pingviinitiivul pakub väikekontori serveriteenuseid Linux opsüsteemi ja Zentyal serveriplatvormi põhjal. See võimaldab ketaste jagamist, kasutajatehaldust ja palju muud. Kui soovite voolusäästlikumat ja vähem silma torkavat lahendust, siis võib kasutada ka Synology NAS seadmeid, mille tarkvara on väga laiade võimalustega. Synology seadmete hulgast leiab väga kompaktseid ka kodukeskonda sobivaid, aga tooteportfell ulatub välja suurettevõtete lahendusteni. Enamik seadmeid töötab umbes samade võimalustega tarkvaral, võimsamad ja kallimad seadmed võimaldavad mugavalt rohkem kasutajaid teenindada. Seadmed sisaldavad veebiserverit, milles võib hoida firma siseveebi (õpetused, kliendiinfo jms mida ettevõte vajalikuks peab). Pildiserverit (võib osalt olla väljast kättesaadav soovi korral,…
Vabatarkvara äris
Vabatarkvara äriteenustes
Linux äritöökohal
Esiteks – Linux ei ole Windows. Windows võib mõnedeks asjadeks hea olla, aga mõnesid asju annab paremini teha. Kõik ei pea käima sama moodi kui Windowsis ja kui see kohe ei käi sedasi, siis see ei ole viga, vaid võib hoopis olla parema ideega või lihtsalt teist moodi. .exe failid ei tööta. Nad võib tööle panna, aga parem on ajada asju nii, et neid ei ole vaja. Windowsi suur probleem on olnud aastaid, et tavakasutaja võib võrgust tõmmata “tasuta” programmi, mis on nakatunud, sisaldab mingeid kasutajale märkamatuid halbu kõrvalmõjusid. Parem on vältida sinu süsteemis testimata tarkvara lisamist, ole parem ettevaatlik! Tarkvara lisamine käib tarkvaralao abil – see on hoopis erinev Windowsist. Seda peab mõistma! Asi on selles, et Linux koosneb vabast tarkvarast ja iga Linuxi kokku panija lisab Linuxisse ka kohe võimaluse võrgu kaudu vajalikke vabatarkvaralisi programme juurde saada. See on turvalisem, sest opsüsteemi pakendaja kontrollib oma tarkvaraladude sisu paremini, need on ülevaadatud ja sobitatud just valitud süsteemi jaoks. Usalda süsteemi sissehitatud tarkvaraladu (nt Synaptic (Esto/U)buntus), mitte värvilist .exe faile (või muid) pakkuvat veebilehte. Te ei pea saatma faile teistele kasutajatele täpselt samas vormingus, milles teil fail tavaliselt on. Kontoriprogrammides faile salvestades võib valida, millises vormingus parasjagu salvestada vaja on.…
Linux u0026#8211; Estobuntu/Ubuntu
Kuidas installida tarkvara
Debianis, Ubuntus ja selle järglastes (nt Estobuntu ja Mint) saab installida tarkvara .deb pakkidest. See on analoogne Windowsi .msi failidele. Nendes pakkides on sees vajalikud programmifailid, nende seadistused ja vajalikud teegid. Tihti on programmi failid jagatud mitmesse .deb pakki, näiteks andmete ja programmi jaoks eraldi pakk. Paljud programmid vajavad erinevaid teeke (lib faile, lib kaustadest, analoogsed Windows’i .dll failidele). Kuna Linuxit on mitmeid erinevaid versioone ja sadu erinevaid pakendajaid (nt Red Hat, SuSE, Ubuntu, Debian, Gentoo), siis ei ole soovitav installida tarkvara ise käivituvatest installatsiooniprogrammidest (install.sh, install.bin vms). See ei pruugi tagada programmi head koostööd kasutatava Linuxiga. Kõige lihtsam ja ohutum on seepärast installida tarkvara Linuxi konkreetse väljalaske tarkvaraladudest ehk repositooriumidest. Need on analoogsed Apple’i iPhone’i Appstore’ile või Google Android Market’ile. Erinevalt viimastest ei sisalda tarkvaralaod tasulist tarkvara, kuid teatud tarkvaraladudes on kinnise koodiga vabavara (näiteks Adobe Flash’i pistikprogramm või osad Google programmid nagu Chrome, Picasa jt). Kinnise koodiga vabavara litsentsitingimused võivad erineda oluliselt GPL litsentsist, see üldjuhul ei tähenda, et seda tarkvara ei tohiks kasutada ka ettevõtetes. Näiteks Adobe Flash ja Reader on ju saadaval ju tasuta ka Windowsile. Vaba tarkvara litsents ehk GPL litsents ei piira kuidagi selle tarkvaraga loodavate materjalide autoriõigusi, need võivad olla nii vabad (dokumentide/piltide…
OpenShot videoredaktor
Tarkvaraõppevideote tegemine OpenShotis Youtube’i jaoks. OpenShot on lihtne ja samas võimas videoredaktor Linuxile. See on kirjutatud programmeerimiskeeles Python. Programm toetab väga paljusid võimalusi – videote lõikamine, lühendamine/pikendamine, aeglustamine, peale pandavad ja poolläbipaistvad pildid, tiitlid vabas SGV vektorvormingus ja veel väga paljut muud. Kui Windowsiga kaasas olev Movie Maker piiras pildi minimaalse aja küllalt kõrgeks, siis OpenShot’i piirang on hulka lühem – seega sobib programm kenasti ka animatsiooni tegemiseks. Miks üldse kasutada õppevideote tegemiseks OpenShoti ja vabatarkvaralisi vahendeid? Vaba tarkvara vabadus ei seisne hinnas – see seisneb kasutusvabaduses ja sellega kaasnevas muutmisvabaduses. Igaüks võib programmi täiendada vastvalt enda äranägemisele. Tasulise tarkvara kasutaja on ohjade otsas – kui tema vajadusi programm ei rahulda, siis ta ei saa ise programmi täiendada. Ta ei saa ka tarkvara vahetada, sest migratsioon on kallis, vanad litsentsid muutuvad kasutuks. Uusi arvuteid ostes või uue tarkvara versiooni väljatulekul tuleb uuesti osta tarkvara või tarkvarauuendus. Vabatarkvarale keskendudes jäävad hankekulud ära, koolituskulud oleks nagunii ka kommertstarkvara korral. Seega, kui OpenShoti arendus peaks peatuma, siis igaüks võib selle üle võtta ja jätkata uue nime all arendust. Võib aga kolida üle mõnele teisele Linuxile sobivale vabatarkvaralisele videoredaktorile – näiteks PiTiVi, Avidemux, Cinelerra, Kdenlive või mõni muu umbes kümmekonnast asjalikumast programmist. Vaba tarkvara…
Uudised
Uut meie ettevõttes ….
Kontakt
www.pingviinitiivul.ee
Mindblown: a blog about philosophy.
Logout
13. september 2013
Got any book recommendations?
Get In Touch